Fraktsioonilised reservid ja kuidas pangad raha loovad

Väljend „osalise reserviga pangandus” annab lihtsa pildi: hoiustajad hoiavad raha, pank hoiab osa reservis ja laenab ülejäänud. See pilt on siiani levinud õpikutes ja mõnedes litsentsiga äriplaanides.

Keskpangad on seda protsessi enam kui kümne aasta jooksul erinevalt kirjeldanud, kuid tänapäevane kirjeldus on oluline kõigile panga kujundajatele, sest see selgitab, millised piirangud panka tegelikult seovad: kapital, likviidsus ja rahastamine, mitte reservi määr.

Kuidas laenamine hoiuseid tekitab

Kõige selgem ametlik avaldus on Inglise keskpanga 2014. aasta artikkel Money creation in the modern economy, milles väidetakse: „Iga kord, kui pank annab laenu, loob ta samal ajal laenuvõtja pangakontole vastava hoiuse, luues seeläbi uut raha.“

Pank registreerib uue vara – laenu ja uue kohustuse – hoiuse, mis on krediiteeritud laenusaajale.

Hoiustaja olemasolevat saldot ei vähendata, vaid hoiuse kasutab laenuvõtja ära ja see liigub teistele kontodele, sageli teistes pankades.

Lihtsustatud bilansis on näidatud, milline on ärikliendi jaoks uue 100-eurose laenu mõju.

Samm	Pankade varad	Pankade kohustused	Avalikkuse valduses olev raha
Enne laenu	Olemasolev vara	Olemasolevad hoiused ja kapital	Muutumatu
Laen on tehtud	Laen kliendile +100	Kliendi sissemakse +100	+100
Klient maksab tarnijale teises pangas	Reservid keskpangas -100	Kliendi sissemakse -100	Kokku muutumatu; tagatisraha on nüüd tarnija pangas
Laen makstakse tagasi hiljem	Laen -100	Kliendi sissemakse -100	-100

Kolmas rida on see, mis on oluline üksiku panga jaoks: laenuga loodud raha jääb süsteemi, kuid lahkub laenu andnud pangast koos vastava summaga tema reservidest.

Samas artiklis kirjeldatakse ka vastupidist protsessi: kui laenuvõtja maksab laenu tagasi, kustutatakse selle tagastamiseks kasutatud hoiused ja raha hävib. Pangad loovad raha ka siis, kui nad ostavad varasid (nt valitsuse võlakirju) mittepangadelt, ning vähendavad seda, kui mittepangad ostavad pankade emiteeritud pikaajalisi võlakohustusi või aktsiaid.

Inglise keskpank parandas kaks väärarusaama

Artiklis tuuakse välja kaks levinud viga:

1. Pangad kui puhtad vahendajad. „Selle asemel, et pangad võtaksid vastu hoiuseid, kui kodumajapidamised säästavad, ja seejärel neid laenaks, loob pankade laenamine hoiuseid.”
2. Raha kordaja. „Tavalistel aegadel ei määra keskpank kindlaks ringluses oleva raha kogust ega ka seda, kui palju keskpanga raha tuleb laenudesse ja hoiustesse kanda.“

See lisab, et reservid „saavad olla laenatud ainult pankade vahel, kuna tarbijatel ei ole juurdepääsu reservide kontodele” keskpangas. Klientidel on hoiused, mis on nõuded kommertspankade vastu, ja pankadel on reservid, mis on nõuded keskpanga vastu.

Kus reservid sobivad

Reservid on keskpangas hoitavad saldod, millega arveldatakse pankadevahelisi makseid: kui klient maksab kellelegi teises pangas, kannab makse tegev pank reservid üle vastuvõtvale pangale.

Agressiivselt laenu andev üksikpank kaotab seetõttu hoiused ja reservid teistele pankadele, kui laenuvõtjad kulutavad. Seega peab ta koguma hoiuseid või muid rahalisi vahendeid nende asendamiseks või hoidma piisavalt likviidseid varasid väljavoolu katteks.

Inglismaa keskpank väidab, et süsteemi kui terviku puhul „ei ole reservid laenuandmise siduvaks piiranguks ega määrata keskpank kindlaks ka olemasolevate reservide mahtu.“ Tavapärastel aegadel määravad keskpangad reservide hinna ja intressimäära ning pakuvad seda kogust, mida pangad selle määraga nõuavad.

Nõutavad reservid praktikas

Nõutav reserv nõuab, et pangad hoiaksid keskpangas miinimumjääki, mis on arvutatud teatavate kohustuste protsendina. Inglismaa keskpank märkis, et reservinõuded „ei ole tänapäeval enamikus arenenud riikides rahapoliitiliste raamistike oluline aspekt”. Paljudes riikides on nõuded ikka veel väga erineval tasemel.

Jurisdiktsioon	Nõue	Allikas
Ameerika Ühendriigid	0% kõigil kohustustel alates 26. märtsist 2020	Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv
Euroala	1% üleööhoiuste ja kuni kaheaastaste hoiuste, võlaväärtpaberite ja rahaturuinstrumentide puhul alates 18. jaanuarist 2012; 0% pikema tähtajaga hoiuste puhul	ECB
Ühendkuningriik	Formaalse reservi nõude puudumine	Eesti Pank
India	Sularahareserve määr 3,00% ja seadusest tulenev likviidsusmäär 18,00%	Eesti Pank

Euroala andmed näitavad, et nõue võib olla samal ajal nii madal kui ka tasustamata. ECB näitab, et kehtiva arvestusperioodi kohustuslike reservide tasustamise määr on 0%. Kui nõue on olemas, siis on see asjaomase jurisdiktsiooni äritegevuse kulu ja rahastamisplaanide tegur, kuid harva piirab see uue panga kasvu.

Mida tähendab kohustuslik reserv uue panga jaoks?

1. Nõutud reservide hoidmiseks peab pangal olema juurdepääs keskpanga kontole kas otse või teise asutuse kaudu.
2. Reservvarad on rahavoogude mudelis operatiivlikviidsuse rida.
3. Kui reservid ei ole intressita, vähendavad nad neid meelitanud hoiuste netointressimarginaali.
4. Nõuded ja tasustamine võivad muutuda, seega tuleks äriplaanides testida alternatiivseid seadeid.

Mis tegelikult piirab laenuandmist

Inglismaa keskpank määratleb kolm piirangut, mis mõjutavad pankade poolset raha loomist.

1. Pankade endi suhtes kehtivad piirangud

Pangad peavad konkurentsivõimelisel turul kasumlikult laenama. Iga uus laen toob endaga kaasa krediidiriski, mille puhul peab pank hinda määrama eeldatavate kahjude katteks ja hoidma kapitali ootamatute kahjude vastu ning juhtima likviidsusriski, mis tekib siis, kui uued hoiused lähevad teistesse pankadesse.

Artiklis märgitakse, et regulatiivne poliitika piirab pankade tegevust „selleks, et leevendada selliste riskide teket, mis võivad ohustada finantssüsteemi stabiilsust”, sealhulgas kapitali- ja likviidsusnõuete kaudu, mille eesmärk on vähendada pankadele tekkivaid riske ning suurendada nende võimet tagada finantsstabiilsus.

2. Kodumajapidamiste ja ettevõtete käitumine

Uusi hoiuseid saavad inimesed võivad neid kasutada olemasolevate laenude tagasimaksmiseks, mis hävitab raha taas.Rahavaru sõltub nendest valikutest ja ka pankade laenuandmisotsustest.

3. Rahapoliitika

Artiklis nimetatakse rahapoliitikat “raha loomise ülimaks piiranguks” ning rõhutatakse, et reservide intressimäära määramisega mõjutab keskpank laenuintresse ja krediidi nõudlust.

Miks kapital, mitte reservid on siduvaks piiranguks

Iga uus laen suurendab riskiga kaalutud varasid ja iga kord, kui riskiga kaalutud varade maht suureneb, on vaja rohkem kapitali, et hoida regulatiivseid näitajaid miinimumnõuetest kõrgemal.

In the EU, Article 92 of the Capital Requirements Regulation requires institutions to maintain at all times a Common Equity Tier 1 ratio of 4.5%, a Tier 1 ratio of 6%, a total capital ratio of 8% and a leverage ratio of 3%. Puhver ja järelevalve lisatasud jäävad nendest miinimumist kõrgemale.

Selle mõju illustreerib lihtsustatud näide: oletame, et panga laenude keskmine riskikaal on 100% ja pank vajab pärast puhvrite ja lisandväärtuste arvessevõtmist kogukapitali määraks 12%.

Iga täiendava 100 ühiku laenu jaoks on vaja 12 kapitaliühikut. Pank, kellel on nõuetest rohkem kui 60 reservkapitaliühikut, võib lisada umbes 500 ühikut sellist laenamist, enne kui ta peab suurendama kapitali või säilitama suurema kasumi, olenemata oma reservide saldost.

Likviidsuseeskirjad lisavad veel ühe range piirangu: pangal peab olema piisavalt kvaliteetseid likviidseid vahendeid, et toime tulla 30-päevase stressiolukorraga, ning pikaajalisi varasid tuleb rahastada stabiilse rahastamisega. Neid nõudeid on selgitatud artiklis „Likviidsus ja rahastamine”.

Mõju asutajatele ja investoritele

1. Planeeri kasvu kapitali ümber. Laenuportfell, mida pank saab üles ehitada, on piiratud kapitaliga, mis tal on ja mida ta suudab koguda pärast käivitamiskahjusid.
2. Kavanda rahastamine hoiuste stabiilsuse alusel. Loodud hoiused lahkuvad pangast, kui laenuvõtjad need ära kulutavad, seega vajab pank usaldusväärset rahastamisbaasi.
3. Reservinõudeid käsitletakse kulureana. Need on olulised marginaalide ja tegevuse seisukohast, mitte kui peamine kasvu piirang.
4. Oodake, et juhendajad testivad plaani stressi all. Reguleerivad asutused hindavad, kas kapital ja likviidsus püsivad, kui kasv, kahjum või hoiuste väljavool erineb algse stsenaariumiga võrreldes.

Järgmises artiklis selgitatakse, kuidas regulatiivset kapitali Baseli raamistikus määratletakse ja mõõdetakse.