ELi maksete reform: PSD3, makseteenuste määrus ja kiirmaksed

ELi makseid käsitlevaid õigusakte muudetakse korraga kahel tasandil. Üks reform on juba jõustunud: kiirmaksete määrus, millega muudetakse eurodes tehtavad kiirülekanded ja makse saaja tuvastamine kogu turul standardiks. PSD3 Makseteenuste määrus (PSR), on poliitiliselt kokku lepitud, kuid see on veel ametliku vastuvõtmise etapis.

Käesolevas juhendis kirjeldatakse, mida iga reform nõuab, millal see toimub ja keda see mõjutab. Maksete tegevuslubade andmise aspekti, sealhulgas makse- ja e-raha asutuste kapitalireegleid ja kaitsemeetmeid käsitletakse eraldi juhendis e-raha ja makseasutuste kohta.

Miks reeglid muutuvad

PSD2 on kohaldatud alates sellest, kui liikmesriigid võtsid selle üle 13 jaanuariks 2018. Sellega avati turg makse algatamise ja kontoteabe pakkujatele ning võeti kasutusele tugev kliendi autentimine.

Selle nõrgad küljed on sellest ajast saadik selgeks saanud. Aprill 2026 märkus Komisjon kirjeldab uue paketi eesmärke kui maksepettuste vastu võitlemist, tarbijakaitse suurendamist, läbipaistvuse suurendamist, sularaha kättesaadavuse parandamist ja eeskirjade kohandamist uute tehnoloogiatega.

Kiirmaksed eurodes olid olemas olnud juba aastaid, kuid nende kasutuselevõtt oli ebaühtlane ja paljud teenusepakkujad ei pakkunud neid. Seepärast otsustas EL need määrusega kohustuslikuks muuta. „Kiirmaksed” on nüüd Euroopa Liidu õigusaktide alusel kohustuslikud.

Kiirmaksete määrus

Määrus (EL) 2024/886 Käesolev määrus jõustus 19. märtsil 2024. SEPA määrus (EL) nr 260/2012, PSD2 ja arvelduse lõplikkuse direktiivi ning seda kohaldatakse eurodes tehtud kreeditkorralduste suhtes.

Põhikohustused

Määrusega kehtestatakse makseteenuse pakkujatele, kes juba pakuvad krediitkorraldusi, neli peamist kohustust:

1. Pakkuda instant ülekandeid kõigile. Krediitkorraldusi pakkuvad teenuseosutajad peavad pakkuma kõigile oma klientidele võimalust saata ja vastu võtta kiirkreeditkorraldusi ning nende kontod peavad olema kättesaadavad 24 tundi ööpäevas igal kalendripäeval (artikkel 5a).
2. Kümme sekundit. Makse saaja teenusepakkuja peab tegema raha kättesaadavaks ja kinnitama tehingu lõpetamist 10 sekundi jooksul pärast seda, kui maksja teenusepakkuja on korralduse kätte saanud.
3. Hina pariteet. Kiirkreeditkorralduste tasud ei tohi ületada sama liiki standardsete kreeditkorralduste tasusid (artikkel 5b).
4. Makse saaja kontrollimine. Enne kui maksja annab loa ülekandmiseks, peab teenuseosutaja tasuta kontrollima makse saaja nime ja konto tunnust (artikkel 5c).

Kiirülekanded peavad olema kättesaadavad ka kõigi kanalite kaudu, mille kaudu klient saab teha tavapärase kreeditkorralduse.

Makse saaja kontrollimine praktikas

Allpool Artikkel 5c, kinnitab makse saaja teenusepakkuja, kas nimi ja IBAN Kui need peaaegu kokku langevad, näidatakse maksjale õiget nime; kui nad ei ühti, siis hoiatatakse maksjat, et raha võib minna kontole, mis ei kuulu ettenähtud makse saaja nimele.

Maksja võib makse siiski autoriseerida ning talle tuleb öelda, mida tähendab hoiatuse eiramine tagasimakse õiguste seisukohast.

Äriklient, kes saadab hulgimakseid, võib tsekist loobuda ja selle igal ajal uuesti aktiveerida. Kontrolli õigesti läbi viinud teenusepakkuja ei vastuta vale identifikaatori tõttu tehtud ülekande eest valele makse saajatele ning kui kontroll ebaõnnestub teenusepakkuja vea tõttu, peab maksja teenusepakkuja maksjale raha tagasi maksma ning saab kahju hüvitada makse saaja teenusepakkujalt.

Sanktsioonide kontrollimine

Määrusega muudeti seda, kuidas toimib sanktsioonide läbivaatamine kiirmaksete puhul. Artikkel 5d, peavad teenuseosutajad kontrollima oma kliente ELi suunatud finantssanktsioonide suhtes vähemalt kord iga kalendripäeva jooksul ja kohe pärast uute või muudetud nimekirjade avaldamist.

See ei tohi mõjutada maksja või makse saaja kontrollimist muudel põhjustel, sealhulgas muude sanktsioonirežiimide ja rahapesuvastaste eeskirjade alusel.

tähtajad

Määrus jaotab oma tähtajad vastavalt teenuseosutaja liikmesriigi valuutale.

Kohustus	Teenusepakkujad euroala liikmesriikides	Teenuseosutajad teistes liikmesriikides
Võtta vastu koheseid ülekandeid	9. jaanuar 2025	9. jaanuar 2027
Saada koheseid ülekandeid	9. oktoober 2025	9. juuli 2027
Hina pariteet	9. jaanuar 2025	9. jaanuar 2027
Makse saaja kinnitamine	9. oktoober 2025	9. juuli 2027
Sanktsioonide igapäevane kontrollimine	9. jaanuar 2025	9. jaanuar 2025

Makseasutustel ja e-raha asutustel on kiirülekande kohustuse täitmiseks oma tähtajad. Artikkel 5aEuroalal peavad nad saatma ja vastu võtma kiirmakseid 9. aprilliks 2027; mujal peavad nad saama kiirmakseid 9. aprilliks 2027 ja saatma neid 9. juuliks 2027.

Euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide makseteenuse pakkujad võivad järelevalveasutuse eelneval loal kehtestada piirangud eurodes tehtud kiirülekannetele omavääringus kontodelt. Kõnealuse piirmäära kehtestab järelevalveasutus ja see ei tohi olla väiksem kui 25,000 eurot.

Maksesüsteemide avamine pankadevälistele ettevõtetele

Määrusega kõrvaldati ka makse- ja e-raha asutuste pikaajaline takistus. Sellega muudeti arvelduse lõplikkuse direktiivi, et võimaldada makseasutustel ja Euroopa rahandusasutustel osaleda määratud maksesüsteemides, ning muudeti PSD2 direktiivi, et lubada tagatud vahendeid hoida keskpangas selle panga äranägemisel. Liikmesriikidel tuli need muudatused rakendada hiljemalt 9. aprilliks 2025.

Otsejuurdepääs kliiringu- ja arveldussüsteemile vähendab sõltuvust sponsorpangast, kuigi iga süsteem ja keskpank kehtestab endiselt oma kvalifitseerimiskriteeriumid ning seetõttu on oluline, et kõikidel süsteemidel oleks ühine kliirimis- ja arveldussüsteem.

PSD3 ja makseteenuste määrus

Euroopa Komisjon esitas paketi ettepaneku 28. juunil 2023 ja see koosneb kahest osast:

Vahend	Tüüp	Põhisisu
PSD3	Liikmesriikide poolt üle võetud direktiiv	Makseasutustele tegevusloa andmine ja nende üle järelevalve teostamine, sealhulgas e-raha väljaandmine; sularahateenused
PSR	Määrus, otseselt kohaldatav	Tegevusreeglid: läbipaistvus, õigused ja kohustused, pettus, avatud pangandus, tugev kliendi autentimine

Tegevusjuhendi muutmine määruseks on kavandatud selleks, et kõrvaldada erinevused liikmesriikide õigusaktidesse ülevõtmisel, samas kui tegevuslubade andmine jääb direktiivi alla, sest see on tihedamini seotud riikide järelevalvestruktuuridega.

Seadusandlik staatus

Poliitiline kokkulepe saavutati viimasel kolmepoolsel kohtumisel 26. novembril 2025, nagu on märgitud komisjoni pressiteates. Nõukogu teatisKompromisstekstid saadeti 2026. aasta aprillis heakskiitmiseks alaliste esindajate komiteele, et jõuda kokkuleppele teisel lugemisel.

Alates 7. oktoobrist 2026 Õigusloome vaatluskeskus Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon kiitis kokkulepitud tekstid heaks 5. mail 2026, toimikud ootavad nõukogu esimese lugemise seisukohta ning vaatluskeskuse andmetel on täiskogu istungi soovituslik kuupäev 14. detsember 2026.

Artiklite numbrid ja arvud on võetud 2026. aasta aprillis vastu võetud kompromisstekstidest ning neid võidakse õiguslingvistilises lõplikus versioonis ümber nummerdada või kohandada.

Millal eeskirju kohaldataks

The PSR compromise text applies 21 months after entry into force. Artiklid 50 ja 57, mis pikendavad makse saaja kontrollimist, kehtivad pärast 27 kuud.

PSD3 tuleb üle võtta ja kohaldada 21 kuu jooksul pärast jõustumist. Olemasolevatel makse- ja e-raha asutustel on aega 27 kuud pärast jõustumist tõendada oma järelevalveasutusele, et nad vastavad uutele nõuetele.

Pettus: PSR keskmes

Pettuste ennetamine on klientide jaoks kõige nähtavam muudatus. PSR Kompromisstekst lisab mitu vahendit.

Saaja kinnitamine kõigi krediitkorralduste puhul

PSR Artikkel 50 kohaldab kiirmaksete määruses sätestatud makse saaja eeskirjade kontrollimist kõikide krediitkorralduste suhtes, sealhulgas väljaspool ELi SEPA Määruse reguleerimisala. Kui kontot identifitseeritakse millegi muu kui IBAN, kontrollitakse seda identifikaatorit.

Artiklis 57 on sätestatud vastutuse reegel: kui teenuseosutaja ei teosta kontrolli nõuetekohaselt ja makse läheb valesti, peab maksja teenuseosutaja maksjale viivitamata raha tagasi maksma ning tal on õigus nõuda selle summa sissenõudmist süüdiolevalt teenuseosutajalt.

Bank impersonation pettus

PSR Artikkel 59 käsitletakse pettust, mille puhul kurjategija teeskles tarbija enda pangaks olemist ja kasutas talle omistatud sidekanaleid; kui selline manipuleerimine viib selleni, et tarbija lubab makseid teha, peab teenuseosutaja tagastama kogu summa tingimusel, et tarbija on sellest viivitamatult teatanud ja politseile teada andnud.

Tarnijal on 15 tööpäeva aega, et tagastada raha või põhjendada keeldumist.Ta võib keelduda ainult juhul, kui kahtlustatakse tarbija pettust või rasket hoolimatust, ning tal lasub selle tõendamise kohustus.

Kululimiidid ja andmete jagamine

Kompromisstekst annab tarbijatele suurema kontrolli ja teenuseosutajatele rohkem teavet:

• Kulutamispiirangud. Kliendid saavad määrata piirangud tehingu või perioodi kohta. Kaugtõstmine jõustub alles pärast neljatunnist viivitust, kui klient ei ole sellest keeldunud (artikkel 51).
• Pettusandmete jagamine. Teenuseosutajad peavad osalema pettusekahtlusi käsitleva teabe jagamise kokkulepetes ning andmeid ei tohi säilitada kauem kui viis aastat.
• Telekommunikatsioon ja platvormid. Elektroonilise side teenusepakkujad peavad võtma meetmeid helistaja numbri nägemise ja e-posti võltsimise vastu ning väga suured veebiplatvormid peavad tegema koostööd makseteenuse pakkujatega.
• Finantsreklaam. Väga suured veebiplatvormid ja otsingumootorid peavad küsima reguleeritud finantsteenuste reklaamijatelt tõendeid selle kohta, et neil on tegevusluba (artikkel 59b).

Võrdlus: Ühendkuningriigi lähenemine

Ühendkuningriik valis lubatud push-maksete pettuste jaoks laiema mudeli. Alates 7 oktoobrist 2024 on maksesüsteemide reguleerija nõudnud Faster Payments APP pettuste hüvitamist kuni GBP 85,000 ühe nõude kohta, samal ajal kui Bank of England kohaldab sama taset CHAPSi suhtes.

ELi tekst on kohaldamisalalt kitsam, keskendudes pigem tarbija enda teenusepakkuja teesklemisele kui kõigile lubatud push-maksete pettustele ning selle kohaldamisel nõutakse artiklis 59 täieliku summa tagasimaksmist.

Avatud pangandus PSR all

PSD2 Klientidele loodud õigused Makse algatamise ja kontoteabe pakkujad (Artiklid 66 ja 67) Praktikas piiras kasutuselevõttu kasutajaliidese kvaliteet ja pankade seatud takistused.

Kompromisstekst PSR säilitab mudeli ja pinguldab seda:

• Spetsiaalsed liidesed. Kontot haldavad teenusepakkujad peavad pakkuma spetsiaalset andmetele juurdepääsu võimaldavat liidest koos toimivus- ja kättesaadavusnõuetega (alates artiklist 35).
• Keelatud takistused. Keelatud on loetelu tavadest, mis takistavad kolmandate isikute teenusepakkujate juurdepääsu (artikkel 44).
• Nõusoleku armatuurlaud. Pangad peavad andma klientidele oma kasutajaliideses juhtpaneeli, kus nad saavad vaadata ja tühistada kontoteabe ja korduvate makse algatamise teenustega seotud nõusolekuid (artikkel 43).

Arvutustabel peab olema neutraalne, mis tähendab, et pankadel on keelatud kujundada seda nii, et see heidutaks kliente kolmandate isikute teenuseid kasutamast.

Makseasutuste juurdepääs pangakontodele

PSD2 Makseasutuste juurdepääs pangakontodele peab toimuma objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel alustel ning makseasutused peavad tagama, et nende kontod on kaitstud.

PSR Artikkel 32 kitsendab põhjusi, mille alusel võib pank keelduda makseasutusele, selle esindajale või taotlejale konto avamisest või selle sulgeda; lubatud põhjuste hulka kuulub ELi õiguse rikkumine; AML Määrus, lepingu oluline rikkumine, puuduvad dokumendid ja asutuse tegevusloa andmisest keeldumine või selle tühistamine.

Keeldumisest tuleb teatada ühe kuu jooksul pärast täieliku taotluse esitamist, tuues põhjenduseks pigem konkreetsed kui üldised põhjused, mis on seotud taotleja riskidega.

Raha ja muud muutused PSD3-s

PSD3 Artikkel 37 võimaldab jaemüüjatel pakkuda sularaha ilma ostu tegemata, väljaspool litsentsisüsteemi, kuni 150 euro ulatuses ühe väljavõtmise kohta; liikmesriigid võivad kehtestada madalaima piirmäära, mis ei ole väiksem kui 100 eurot, ning väljavõtmine peab toimuma tugeva kliendi autentimise teel;

PSD3 E-raha ja makseasutusi käsitlev juhend sisaldab eeskirjad, mis reguleerivad e-raha kasutamist makseasutuste tegevusloa alusel ning kehtestab uued kapitalinõuded.

Krüpto ja stabiilsed mündid

E-raha märgid on MiCA järgi ka makseõiguse seisukohast „vahendid“.EBA andis krüptovara teenusepakkujatele kuni 2. märtsini 2026 aega, et saada PSD2 luba nende märgistega seotud makseteenuste osutamiseks. Veebruaris 2026 avaldatud arvamuses soovitas ta järelevalveasutustel jätkata tegevust pärast seda kuupäeva.

Kompromisstekst PSD3 pakub lühemat teed. Järelevalveasutused peaksid tegema 60 tööpäeva jooksul otsuse MiCA poolt loa saanud CASP täieliku taotluse kohta, milles soovitakse osutada makseteenuseid üksnes e-raha märgistega.

Mida ettevõtted peaksid nüüd tegema

Mõlema reformi kavandamine toimub paralleelselt:

1. Kiired maksed. Eurodes kreeditkorraldusi pakkuvad krediidiasutused ja Euroopa makseinstituudid peaksid looma artikli 5a kohaste tähtaegade täitmiseks kohest suutlikkust koos makse saaja kontrollimise ja igapäevaste sanktsioonide läbivaatamisega.
2. Pettusevastased meetmed. Pangad ja makseteenuse pakkujad peaksid kaardistama oma pettuste jälgimise, kliendisuhtluse ja tagasimaksete protsessid PSR Artiklid 50, 57 ja 59.
3. Avatud pangandus. Kontoteenuse pakkujad peaksid läbi vaatama oma spetsiaalsed liidesed ja kujundama nõusoleku armatuurlaua.
4. Litsentsid. Olemasolevad PI-d ja EMI-d peaksid ette valmistama tõendid, mida nende juhendaja vajab PSD3 üleminekueeskirjad.
5. Vaadake lõplikku teksti. Kuupäevad PSR ja PSD3 algab jõustumisest, mis sõltub avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Väljaspool ELi on suund sarnane, isegi kui vahendid erinevad: ettevõtted, kellel on kliente mitmes piirkonnas, peaksid eeldama, et kiirmaksed, makse saaja kontrollimine ja pettuste hüvitamine muutuvad pigem standardfunktsioonideks kui valikuliseks lisavarustuseks.