Kaardid ja makserajad

Panga kliendid hindavad seda suuresti selle järgi, kuidas maksed toimivad: kaardid peavad olema aktsepteeritud, ülekanded peavad saabuma ja palgad peavad õigeaegselt kohale jõudma. Igaühe taga on rööpad: skeemid, kliiringusüsteem ja arveldussüsteemid, millest igaühel on oma liikmesuse reeglid.

Käesolevas artiklis selgitatakse peamisi rööbasteid, millega uus pank ühendub, kasutades kõige üksikasjalikuma regulatiivse näitena ELi.

Kaardi skeemid

Kaardiskeem on reeglite kogum ja võrgustik, mis võimaldab ühe asutuse välja antud kaarte aktsepteerida teise asutuse poolt teenindatavates kauplustes.ELi vahendustasude määruses eristatakse kahte mudelit.

Mudel	Kuidas see toimib	Struktuuri näited
Neljapoolne skeem	Tehingud voolavad maksja kontolt makse saaja kontole skeemi kaudu, kus maksja poolel on väljastaja ja makse saaja poolel aktseptorija.	Suured rahvusvahelised deebet- ja krediitkaardi võrgustikud
Kolmepoolne skeem	Schema ise pakub nii emiteerimise ja omandamise	Võrgustikud, mis väljastavad kaarte ja allkirjastavad kauplejaid otse

Väljastamine ja omandamine

Määruses on määratletud mõlemad rollid. Väljastaja on makseteenuse pakkuja, kes „lepib maksjaga kokku makseinstrumendi andmises maksja kaardipõhiste maksetehingute algatamiseks ja töötlemiseks“, ning aktseptöör on makseteenuse pakkuja, kes „lepib makse saajatega kokku kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmises ja töötlemises, mille tulemuseks on rahaliste vahendite ülekandmine makse saajale“.

Roll	Klient	Peamised tegevused	Peamised riskid
Väljastamine	Kaardiomanik	Kaardi väljastamine, autoriseerimine, krediit- või deebetkaardi kontole kandmine, vaidlused, pettuste jälgimine	Krediidikaartidega seotud krediidiriski, pettuste, tagasimaksete ja skeemide vastavuse kontrollimine
Ostmine	Kaupmees	Kaupmehe sisselogimine, arveldus kaupmeestele, tagasimaksete käitlemine	Kaupmehepettus ja maksejõuetus, tagasimaksete vastutus, AML risk kaupmeheportfellides

Need kaks on erinevad ärivaldkonnad, millel on erinevad riskiprofiilid ning pank võib teha kas ühte või mõlemat. Jaemüügipanga jaoks on emiteerimine tavaline lähtepunkt; omandamine vajab kaupmehe riskialaseid teadmisi ja rohkem kapitali tagasimaksete riskide maandamiseks.

Vahetus

Vahendustasu on väljastaja ja aktseptori vahel iga kaardi tehingu eest makstav tasu, mille ülemmäär on ELis vahendustasu määrusega kehtestatud 0,2% tehingu väärtusest tarbijate deebetkaardi tehingute puhul ja 0,3% krediitkaarditehingute puhul.

Interchange’i piirangud vähendavad väljastamistulu, mis on oluline ärimudelite jaoks, mis toetuvad kaarditulule, kuid ei mõjuta kommertskaartide kasumit.

Põhiliikmelisus ja BIN sponsorlus

Süsteemid annavad litsentsi asutustele oma kaubamärgi all emiteerida või omandada. Liikmesuse reeglid on eraõiguslikud lepingud, mis on kehtestatud iga skeemi poolt, mitte regulatsioonid, ja need muutuvad.

Põhiliikmelisus

Põhiliikmel on otsene leping skeemiga, ta saab oma panga identifitseerimisnumbri (BIN) vahemikud, teeb arveldusi otse skeemiga ja vastutab otseselt skeemi reeglite järgimise eest.

Liikmeks saamiseks on tavaliselt vaja litsentsi, kapitali või tagatist, tegevussuutlikkust ja skeemi heakskiitu ning arveldusrisk võib eelkõige uute liikmete puhul olla tagatisega kaetud.

BIN sponsorlus

Sponsoreeritud emitent väljastab kaarte põhiliikme liikmelisuse alusel, tavaliselt sponsori poolt määratud vahemikus BIN.Sponsor jääb skeemi eest vastutavaks ja omakorda kehtestab kontrollid, aruandluse ja sageli tagatise sponsoreeritud asutusele.

	Põhiliikmelisus	BIN sponsorlus
Leping skeemiga	Otse	Sponsori kaudu
Aeg käivitada	Pikem	Lühendada
Toote ja andmete kontroll	Täielik, skeemi reeglite piires	Sponsoriga jagatud
Kulude struktuur	Süsteemi tasud ja omategevus	Süsteemi tasud pluss sponsormarginaal
Koondamisrisk	Alamine	Suur sõltuvus ühest sponsorist

Paljud uued pangad ja maksefirmad alustavad sponsorliikmeks olemisega ning lähevad üle põhiliikmeks, kui mahud ja kontrollid seda õigustavad.Migratsiooni tuleks algusest peale planeerida, sest BIN vahemikud, kaardivara ja lepingud muutuvad.

Emitendi töötlemine

Lisaks liikmelisusele vajab väljastaja töötlejat, kes autoriseerib tehinguid reaalajas, haldab kaarte ja loob ühenduse skeemiga. Töötlemine on tavaliselt allhankega ning panga jaoks on see allhanke- ja operatiivse vastupanuvõime eeskirjade kohaselt kriitiline või oluline funktsioon.

SEPA

Ühtne euromaksete piirkond ühtlustab makseid eurodes. Vastavalt ECB, SEPA piirkond koosneb 41 Euroopa riikidest, sealhulgas euroalast ja EList väljapoole jäävatest riikidest. Maksesüsteemid on välja töötanud ja neid haldab makseteenuse pakkujate ühendus European Payments Council.

SEPA skeem	Mida see teeb
SEPA Krediidiülekanne (SCT)	Maksja algatatud euroülekanded
SEPA Kiire krediidiülekanne (SCT Inst)	Maksja algatatud ülekanded, mis teevad raha kättesaadavaks kümne sekundi jooksul
SEPA Otsekorraldus (SDD)	Makse saaja algatatud sissenõudmine maksja volitusel

The SEPA Regulation requires euro credit transfers and direct debits within its scope to use the ISO 20022 XML standard between payment service providers. Uus pank, kes pakub eurodes maksvaid kontosid, peab ühinema skeemiga kas otse või sponsori kaudu ning jõudma kõigi teiste kättesaadavate pakkujateni.

Kiirmaksed ELis

Määrus (EL) 2024/886 Euroopa Komisjon tegi eurodes tehtavad kiirkreeditkorraldused kohustuslikuks teenuseosutajatele, kes pakuvad standardseid eurodes tehtavaid kreeditkorraldusi.

Nõue	Euroala pakkujad	Teenuseosutajad euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides
Võta vastu kiirkreeditkorraldusi eurodes	9. jaanuariks 2025	9. jaanuariks 2027
Saada kiireid krediitülekandeid eurodes	9. oktoobriks 2025	9. juuliks 2027
Makse saaja kontrollimine	9. oktoobriks 2025	9. juuliks 2027

Makse saaja teenusepakkuja peab tegema rahalised vahendid kättesaadavaks 10 sekundi jooksul pärast maksekäsundi saamist ning kui maksja teenusepakkuja ei saa selle aja jooksul kinnitust, peab ta maksja konto taastama. Kiirülekande tasud ei tohi ületada samaväärsete tavaliste kreeditkorralduste tasusid.

Makse saaja tuvastamiseks peab maksja teenusepakkuja enne makse autoriseerimist kontrollima, kas makse saaja nimi vastab konto tunnusele ning teavitama maksjat mis tahes lahknevusest. See on pettuste vältimise meetod, millele viitab ka FATF läbivaadatud maksete läbipaistvuse standard.

Määrusega avati maksesüsteemid ka pankadevälistele ettevõtjatele. Kuna makseasutused ja e-raha asutused ei olnud hõlmatud arvelduse lõplikkuse direktiivis sätestatud asutuse määratlusega, ei saanud nad tegelikult osaleda kindlaksmääratud süsteemides.Määrusega muudeti nimetatud direktiivi ning liikmesriigid pidid muudatuse rakendama 9. aprilliks 2025.

ISO 20022

ISO 20022 on rahvusvaheline finantsteadete standard, mis sisaldab võrreldes vanemate vormingutega rohkem struktureeritud andmeid maksja, saaja, eesmärgi ja ülekande kohta.

Pankade jaoks on praktiline mõju järgmine:

1. Paremad andmed sanktsioonide kontrollimiseks ja tehingute jälgimiseks, kuna nimed ja aadressid on struktureeritud.
2. Rohkem automatiseeritust lepituses, sest ülekandeinfo liigub koos maksega.
3. Vastendus- ja kärpimisrisk, kui süsteemid teisendavad siiski vorminguid.
4. Investeerimine põhi- ja maksekeskuse süsteemidesse, et luua ja lugeda rikkalikumaid sõnumeid.

Reaalajas brutoarveldus

Suure väärtusega pankadevahelised maksed arveldatakse keskpangarahas reaalajas brutoarvelduste (RTGS) süsteemi kaudu, kus iga makse arveldatakse eraldi ja kohe, mitte ei tasaarveldata seda teistega tsükli lõpus.

Eurosüsteemi RTGS-süsteem on T2, mis võetakse kasutusele 2023. aasta märtsis TARGET2 asendamiseks. ECB kirjeldab seda kui maksete pidevat töötlemist ükshaaval ja viivitamatut lõplikkust, kasutades ISO 20022 sõnumivahetust koos keskse likviidsuse juhtimise funktsioonidega. Selles märgitakse, et iga kaheksa päeva tagant töötleb T2 euromakseid koguväärtusega, mis on lähedane euroala aastasele SKPle.

Otsene või kaudne osalemine

Mudel	Mida see tähendab	Tüüpiline
Otsene osaleja	Oma konto keskpangas, saadab ja võtab vastu makseid otse	Suuremad pangad, suure euromahuga pangad
Kaudne juurdepääs	Maksed, mis on tehtud korrespondendina tegutseva otseosaleja kaudu	Väiksemad ja uuemad pangad

Otseseks osalemiseks on vaja kõlblikkust, keskpangakontot, päevasisest likviidsuse haldamist ja tehnilist ühendust, kaudne juurdepääs on kiirem, kuid tekitab sõltuvust arvelduspangast, nagu käsitletakse vastava panganduse artiklis.

Panga maksepakme planeerimine

1. Otsustage esimesel päeval, milliseid rööbasteid vajate. Siseriiklikud ülekanded, SEPA, kiirmaksed, kaardid ja välisvaluuta vajavad eraldi juurdepääsu.
2. Valige otsene või sponsoreeritud juurdepääs raudtee kaudu, koos migratsiooniplaaniga, kus sponsorlus on ajutine.
3. Suuruse likviidsus arveldamiseks. Kiirmaksed toimuvad ööpäevaringselt, seega peab likviidsus olema kättesaadav ka väljaspool tööaega.
4. Ehitage pettusekontrollid voogu, sealhulgas makse saaja kontrollimine ja reaalajas jälgimine, sest koheseid makseid ei saa tagasi võtta.
5. Kohtle töötlejaid ja sponsoreid kui kriitilisi teenusepakkujaid allhanke- ja vastupanuvõime eeskirjade alusel koos väljumisplaanidega.

Selle sarja viimases artiklis selgitatakse, miks on samad tegevused ühest jurisdiktsioonist teise erinevalt litsentseeritud.